Õppekavad C1, B2, B1, A2

Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistav kursus  Estonian language preparatory cours for B2-level exam

Keeleõpe, HTMi kantsleri käskkirjaga 31.08.2022 nr 1.1-3/22/140 akrediteeritud õppekava

Õppekava koostamise aluseks on EV keeleseaduse lisas nr 1 sätestatud B2-taseme keeleoskuse kirjeldus. Euroopa keelemapi B2-taseme keeleoskuse kirjeldus.

Õppetöö toimub valdavalt eesti keeles, vajadusel  inglise või vene keele vahendusel.

Õppemaht – kogu koolitus kestab 400 ak tundi. Koolitus koosneb moodulitest B2.1 ja B2.2. Kumbki moodul kestab 200 ak tundi, millest 160 ak tundi toimub paindõppes koos Keeleametis akrediteeritud eesti keele õpetajaga ja 40 ak tundi on iseseisvat tööd.

Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused – Täiskasvanud, üliõpilased ja vanemate klasside õpilased, kes on lõpetanud B1 taseme keelekursuse või sooritanud riikliku B1 taseme eksami/veebipõhise testi, esitades soorituse tulemuse. Soovi korral saab sooritada testi Lingua Estonica OÜ kontoris Trummi 14D. Kasutame TÜ koostatud diagnoos- ja sõelteste, mis asuvad Integratsiooni SA veebilehel. Meie õpetajad on pädevad vastavalt testitulemustele suunama õppija sobivale keelekursusele. http://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon

Õpieesmärgid – B2-tasemel eesti keele omandamine vastavalt EV keeleseaduse lisas nr 1 ja Euroopa keelemapis sätestatud suunistele. Eesti keele B2-taseme eksami sooritamiseks valmistumine.

Õppesisu teemade kaupa moodulis B2.1

Sissejuhatus – koolituse ülesehituse ja õppematerjalide tutvustus, enesetutvustu. 4 ak t

Isiklik tasand – Õppija suhtleb enamikus igapäevaelu olukordades, oskab kirjeldada isiklikke ja teiste kogemusi, rõhutada toimunu või kogetu olulisust. Enda ja teiste iseloomu kirjeldamine, enda ja teiste välimuse kirjeldamine, teiste riietuse kirjeldamine, enda hoiakute ja huvide kirjeldamine, teistelt kuuldud hoiakute ja huvide ümberjutustus. 18 ak t

Reisimine – Õppija oskab teenindajana anda teavet transpordi, reisi- ja veoteenuste kohta. Õppija saab aru antud valdkonna teenuseid puudutavast erinevast teabest. Reisibürood ja majutusasutused, broneerimine, erinevad reisimisviisid, kultuuri-, puhkuse-, elamusreisid, reisi eelarve koostamine, vajalikud kindlustused, sõiduki rikked ja abi kutsumine. 18 ak t

Kinnisvara, kodu – Õppija saab aru kinnisvarabüroo esitatud teabest ostu-, müügi- ja renditingimuste kohta, mõistab lepinguid ning oskab vormistada vastavasisulisi dokumente. Kinnisvara kuulutused, üürimisega seotud küsimused, kinnisvaraga seotud küsimused ja vastused, hooldustööd, nende kirjeldamine, eluase, ruumid, sisustus, kodused remonditööd. 18 ak t

Tervis, heaolu – Õppija oskab suhelda päästeteenistuse või kiirabiga  alates selle kutsumisest kuni olukorra lahenemiseni. Õppija mõistab tervishoiualaste lepingute sisu. Enesetunde ja tervisliku seisundi selge kirjeldamine, töötervishoid, enda tervise ja tervishoidu puudutavate vaadete esitamine ja põhjendamine, tervisespordi head ja vead, apteek, ravimite omadused, esmaabi osutamine, kannatanuga vestlemine. 18 ak t

Ühiskondlikud suhted – Õppija oskab suhelda enamikus ühiskonnaelu olukordades, vestleb antud teemadel spontaanselt ja ladusalt emakeelse kõnelejaga. Iseloomuomaduste kirjeldamine, sõprade, pereliikmete, töökaaslaste iseloomustamine, oma koolist või töökohast jutustamine, oma rahvustraditsioonidest jutustamine, oma ühiskondlikust tegevusest jutustamine. 18 ak t

Haridus ja elukestev õpe – Õppija oskab arutleda ühiskonnaliikmete kultuurierinevuste ja nende tausta üle. Õppija oskab lapsevanemana anda ja saada teavet, mis puudutab tema lapse arengut, käitumist jms. Praegune või tulevane haridustee, Eesti tähtsamad koolid ja ülikoolid, õppimisvõimalused Eestis, info leidmine õppeasutuste kohta, enda või oma lapse kursustele registreerimine, edasine suhtlemine juhendajatega, elukestva õppe ja täiskasvanud õppija probleemide üle arutlemine, teabe hankimine erinevate koolituste kohta, ametikirja nõuded, poolametliku kirja kirjutamine. 18 ak t

Tööelu – Õppija mõistab erinevate erialadega seotud teavet, oskab leida seda meediast, mõistab ja kasutab antud teavet otstarbekohaselt ja korrektses keelekasutuses. Enda ja teiste elukutse kirjeldamine, enda ja teiste töökoha kirjeldamine, enda ja teiste töökoha, tööpäeva kirjeldamine, erinevate elukutsete esindajad, nende vajalikkus, töökohad, kus nad töötavad, tööturuvõimalused, elulookirjeldus. 18 ak t

Toitlustus – Õppija loeb ja mõistab pikemaid artikleid ja vestlusi erinevatest roogadest ja toiduainetest. Õppija mõistab köögiseadmete kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid, ainete ja tarvikute kasutusõpetusi. Teabe leidmine söögikohtade asukoha, toiduvaliku, lahtiolekuaegade ja hindade kohta, söögi ja joogi tellimine ja pakkumine, toiduained ja nende kasutusvõimalused, toidupoodide ja turgude tootevalik. 18 ak t

Grammatika – põhi- ja järgarvsõna käänamine ja selle ühildumine nimisõnaga, tegevusnimed, lauselühendid, kirjavahemärgistus, kõneviisid – kindel, tingiv, käskiv, kaudne, tingiva kõneviisi minevik, sõnajärg, koond- ja põimlause, õigekirjareeglite kordamine: kaashäälikuühend, sulghäälikud, võõrsõnad.

Kokkuvõte – B2.1 tasemetestid, tagasiside saamine ja andmine, soovitused edasiseks keeleõppeks, järgmise taseme õppematerjalide tutvustus. 12 ak t

Õpiväljundid B2.1 – koolituse lõpuks on B2.1-taseme õppijatel paranenud neli osaoskust.

Kuulamisoskus – õppija mõistab tavapäraste tarbetekstide sisu, oskab seda teistele edasi anda; kirjeldab kuuldu põhjal selgelt ümbritsevat keskkonda ning inimesi; eristab korduvate tekstide üksikasju, nt uudised, filmid, tuttava sisuga loengud.

Rääkimisoskus – õppija suudab vestelda spontaanselt emakeelse kõnelejaga, oskab võrrelda erinevaid seisukohti igapäevases suhtluses. oskab selgitada oma mõtteid ja tundeid antud teemadel. Lugemisoskus – õppija loeb eestikeelseid tarbetekste, ilukirjanduslikke tekste ning lihtsamaid erialaseid tekste.

Kirjutamisoskus –  Õppija kirjutab grammatiliselt selgeid tekste ja koostab dokumente, nt avaldused, teated, CV, kuulutused, kaebused jms, oskab kirjutada teda huvitavatel teemadel; õigekirja reeglid on suures osas omandatud.

Õppesisu teemade kaupa moodulis B2.2

Sissejuhatus – koolituse ülesehituse ja õppematerjalide tutvustus. 4 ak t

Avalikud asutused – Õppija oskab argumenteerida erinevate asutuste seisukohti. Õppija oskab suhelda ametiasutustes asjalikult, vastavalt meie komberuumile ja keeleliselt korrektses kõnes. Erinevate ametite ametiisikute ja klientide vaheline suhtlus: kohus ja uurimisorganid, õigusabi, sotsiaalabi, tarbijakaitse, valitsusasutused. 20 ak t

Sotsiaalmeedia – Õppija oskab eristada autentset ja mõistlikku meediasisu, mõistab libauudiste olemust. Õppija oskab ümber jutustada pikemat päevakajalist uudist. Sotsiaalmeedia olemus, väljendusvormid, erinevad platvormid, netikommentaarid, mõju ühiskonnale, mõju üksikisikule. 20 ak t

Keskkond – Õppija oskab leida ja analüüsida teavet antud valdkonna kohta. Õppija oskab väljendada oma arvamust päevakajaliste teemade kohta keskkonna- ja loodushoius. Eesti maakonnad, linnad ja nende geograafiline asukoht, Eesti suuremad veekogud ja nende geograafiline asukoht, ilmastik, kliima, ilmaolud, aastaaegadele iseloomulikud tunnused looduses, Eesti loodus, tähtsamad loodusobjektid, looduskaitse, kaartide, skeemide ja infovoldikute lugemine, aed, aiataimed, viljapuud, aiatööd. 20 ak t

Kultuur – Õppija oskab selgitada oma suhet kohalikesse kultuurinähtustesse ning võrrelda neid oma sünnimaa kultuuriga. Eesti peamised vaatamisväärsused, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, kultuuri-, lõbustus- ja spordiasutused, nende asukohad, teatrite, kinode asukohad ja iseloomustus, ülevaade Eesti tähtsamatest muuseumidest ja püsiekspositsioonidest, Eesti lipp, selle tähendus. 20 ak t

Meelelahutus ja vaba aeg – Õppija külastab eestikeelseid teatrietendusi ning muid kohalikke kultuuriüritusi, oskab neist hiljem rääkida. Enda vaba aja sisustamine, plaanid; erinevad kunstiliigid: teater, kino, muusika, kujutav kunst, kirjandus; kultuuriüritused Eestis, loetud raamatu ümberjutustus, nähtud etenduse või näituse kirjeldamine. 20 ak t

Eesti ühiskond, majandus – Õppija mõistab, kuidas toimida soovi korral Eesti ühiskonna aktiivse liikmena. Õppija oskab kirjeldada ja mõistab kodanike ja residentide põhiõigusi ja -kohustusi. EV valitsuse haldusalad, Eesti riigi saavutused ja probleemid, EV majandussüsteemi kirjeldamine üldjoontes, EV õiguskorra kirjeldamine üldjoontes, Eesti kodanikud ja elanikud. 20 ak t

Majandus- ja õigussuhted – Õppija oskab kirjeldada üldjoontes majandussüsteemi ja õiguskorda, sellekohase teabe hankimist ja selle võimalusi. Küberturvalisus, energeetiline turvalisus, õiguskaitseorganid, kuritegevus ja selle vastu võitlemine, sõja mõjud majandusele, majandusuudised. 20 ak t

Grammatika – liitsõnade moodustamine: liitmine ja tuletamine, kõik käänded, nende tunnused, iht- ja täisminevik, täis- ja enneminevik, sihilised ja sihitud tegusõnad, tegusõna käändelised vormid, isikuline ja umbisikuline tegumood.

Kokkuvõte – B2.2 tasemetestid, tagasiside saamine ja andmine, soovitused edasiseks keeleõppeks, järgmise taseme õppematerjalide tutvustus. 12 ak t

Õpiväljundid B2.2 – koolituse lõpuks on B2.1-taseme õppijatel paranenud neli osaoskust.

Kuulamisoskus – õppija analüüsib igapäevaelu teemaliste tekstide sisu, oskab seda teistele edasi anda, kirjeldab kuuldu põhjal mitmekesiselt ümbritsevat keskkonda ning inimesi; kuulab pidevalt kohalikke uudiseid ja oskab neid ladusas keeles edasi anda.

Rääkimisoskus – õppija vestleb ladusalt ja spontaanselt emakeelse kõnelejaga; peab ettekandeid teda huvitavatel teemadel; võrdleb erinevaid seisukohti; selgitab ja põhjendab oma arvamust.

Lugemisoskus – õppija loeb pikemaid tarbetekste nagu ülevaateid, artikleid ning leiab neist vajalikku teavet ja teeb selle põhjal üldistusi; loeb eestikeelset ilukirjandust.

Kirjutamisoskus – Õppija kirjutab ladusat teksti, nt arvamused, ettekanded erinevatel teemadel, selgitades oma seisukohta; mitmekesist teksti kirjutab teda huvitavatel teemadel; kasutab ortograafiat suures osas õigesti. Õppija oskab koostada ka liitlauseid. Keelekasutus ja õigekiri on sedavõrd korrektsed, et ei tekita vääritimõistmist.

Iseseisev töö moodulites B2.1 ja B 2.1 – Erinevate valdkondade vestlusteemade ettevalmistamine. Loovkirjutamine etteantud teemadel. Õpiülesannete iseseisev täitmine tööraamatutes, õpimapis ja veebikeskkondades. Uute sõnade õppimine, audiotekstide kuulamine, interaktiivsete ja tööraamatus olevate harjutuste tegemine.

Õppematerjalid moodulites B2.1 ja B 2.1 – põhiõppematerjalid: „Eesti keele õpik B1, B2 + CD“, M. Kitsnik, Tallinn, 2012, „T nagu Tallinn“ + CD plaat, M. Pesti, H. Ahi, Tallinn, 2008. Lisaõppematerjalid: “Avatud uksed”, M. Kitsnik,L. Kingisepp, Tallinn, 2007, “Tere Taas! Eesti keele õpik B2“, I. Mangus, M. Simmul      Kirjatark OÜ, 2015, “Naljaga pooleks”, M. Kitsnik,L. Kingisepp, Iduleht OÜ, 2006, „Eesti keele töövihik B1, B2“, M. Kitsnik, Tallinn, 2012, „Eesti keele õpetajaraamat B1, B2“, M. Kitsnik, Tallinn, 2012, „Lihtne eesti keele grammatika“, A. ja L. Valmis, Tallinn, 2001, Erinevad päevakajalised meediatekstid. https://keeleweb2.ut.ee/kursused/eesti-keele-sonavara-harjutused-kesktasemele, https://keeleweb2.ut.ee/kursused/ortograafia-harjutused, https://keeleweb2.ut.ee/kursused/lauseopetuse-harjutused, www.kultuuriklikk.ee

Õppekeskkonna kirjeldus – Õpperuumid asuvad Tallinnas, Jõe tn 4C. Õppekeskkond ja -vahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele: seal on sobiv temperatuur ja valgustus, reguleeritav ventilatsioon, juurdepääas liikumispuudega isikutele. Projektorid, koopiamasin, suured tahvlid. E-õppekeskkonna kirjeldus ja selle valiku põhjendus: Põhjuseks võivad olla valitsuse kehtestatud tervisekaitset tagavad piirangud või mõned muud tervise ja ohutu keskkonna tagamist vajavad põhjused. Antud olukorras on pakkuja võimeline korraldama ja läbi viima kursusi veebikeskkonnas. Veebikursuse õppeprotsess toimub veebi teel erinevaid infotehnoloogilisi võtteid ja interaktiivseid tegevusi kasutades. Lingua Estonica õpetajad on veebiõppes kogenud ning meie interaktiivsed materjalid on kaasajastatud ning toetavad keeleõppe vajaliku taseme saavutamist. Olemas on kõik tehnilised vahendid – arvutid, mikrofonid, kaamerad ja kõrvaklapid.

Õppemeetodid moodulites B2.1 ja B 2.1 – eestikeelsete õppefilmide vaatamine, suhtlus- ja probleemülesanded, dialoogide kuulamine, lugemine ja lünktekstiga harjutused, ideekaartide põhjal suhtlemine, aktiivõppe võtted, rühma- ja paaristöö, teadete kirjutamine ja neile vastamine, kuulutuste ja reklaamide kuulamine, lugemine, teabe leidmine, siltide, visiitkaartide lugemine, juhiste kuulamine ja piltide asetamine õigesse järjekorda, loetud ja kuuldud teksti ja piltide ühendamine, kaardil orienteerumine, telefonikõne/e-kiri info saamise eesmärgil, pildi või pildiseeria järgi jutustamine, keeleõppe- ja lauamängud, interaktiivsed mängud, suhtlus- ja rollimängud.

Õpitulemuste hindamismeetodid ja -kriteeriumid moodulites B2.1 ja B 2.1  – Keeleoskustaseme hindamise viime läbi enne ja pärast koolitust. Kasutame TÜ koostatud diagnoos- ja sõelteste, mis asuvad Integratsiooni SA veebilehel. Meie õpetajad on pädevad vastavalt testitulemustele suunama õppija sobivale keelekursuse moodulisse. http://web.meis.ee/testest/goto.php?target=root_1&client_id=integratsioon Iga keelerühma jaoks püstitatakse kindlad eesmärgid, mis tulenevad antud rühma õppijate lähtetasemest ning on seotud aja- ja inimressursiga. Õpitulemusi hinnatakse õppetegevuses osalemise aktiivsuse kaudu. Hindamismeetodiks on koduste suuliste ja kirjalike tööde kontrollimine tunnis ning individuaalne tagasisidestamine. Ühe mooduli lõpetamise eelduseks on vastava mooduli õpiväljundite omandamine, pidevalt sooritatud kodused ja iseseisvad tööd ning lõputesti läbimine. Omandatud teadmisi hinnatakse kirjaliku testi ja suulise vestluse käigus.

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid moodulites B2.1 ja B 2.1 – Lingua Estonica keelekeskuse tunnistus väljastatakse õppijale, kes on 1) läbinud vastava mooduli ja täitnud eelpool nimetatud tingimused, 2) tasunud kursuse eest. Tõend väljastatakse õppijale, kes ei ole omandanud lõputestiga kontrollitavaid teadmisi ning oskusi ega sooritanud nõutud ülesandeid. Väljastatud dokumendil on kirjas õppija nimi ja isikukood, läbitud kursuse ja mooduli nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Lingua Estonica registrikood, tegevusloa number ja kuupäev. Dokument on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või keelekeskuse esindaja poolt.

Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

Õppemaht 400 ak t         200 ak t C1.1 moodul – 160 õpetajaga, 40 iseseisvalt, 200 ak t C1.2 moodul – 160 õpetajaga, 40 iseseisvalt

Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

Õppemaht 400 ak t        200 ak t B2.1 moodul – 160 õpetajaga, 40 iseseisvalt, 200 ak t B2.2 moodul – 160 õpetajaga, 40 iseseisvalt

Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

Õppemaht 200 ak t        160 ak t õpetajaga, 40 ak t iseseisvalt

Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

Õppemaht 120 ak t       100 ak t õpetajaga, 20 ak t iseseisvalt