Keeleõpe, õpiabi

Lingua Estonica veebikoolitusest

Võõrkeelte õppimises ei ole keegi andetu, võib-olla te pole lihtsalt oma annet veel avastanud. Tulemuslik keeleõpe ei pea olema üliraske töö, kuid päris niisama võõrast keelt selgeks ei saa. Veebikoolitus võimaldab teil eesti keelt kiiresti ja igapäevaselt oma kutsealases kontekstis kasutada. Koolitus on suhtluspõhine, teemad ja tegevused kohandatakse vastavalt teie huvidele ja vajadustele.

  • Eesti keele B1-tase

  • Eesti keele B2-tase

  • Eesti keele C1-tase

Miks valida Lingua Estonica?

Veebikoolituse eelised

Keelte õppimisel seisame aeg-ajalt küsimuse ees – miks keeleoskus ei edene loodetud määral? Ilmselt olete proovinud eesti keelt õppida küll keelekursustel, äppide abil või hoopis iseseisvalt. Miks siis ikkagi ei saavuta me tulemust, mis meid rahulolevaks ja õnnelikuks teeb? Meie veebikoolitusel saate teada, mis on eduka keeleõppe võti. Õpite analüüsima oma senist keeleõpet ning leidma tõhusaid meetodeid isiklike eesmärkideni jõudmiseks.

Korduma kippuvad küsimused

KKK

Vel quam elementum pulvinar etiam non quam. Fermentum dui faucibus in ornare. Arcu risus quis varius quam quisque id diam. Consectetur libero id faucibus nisl tincidunt eget. Mi proin sed libero enim.

  • Valige ’keeleõpe’
  • Valige teid huvitav koolitus
  • Lugege läbi informatsioon
  • Valige menüüst ’kontakt’
  • Saatke meile sõnum
  • Saadame teile keeletesti
  • Vastavalt testi tulemustele lepime kokku õpperühma, mis teile sobib

1. Selleks, et kontrollida oma teadmisi ning saada motivatsiooni

Kui te ei kavatse õppida ülikoolis ega soovi vahetada eriala ning Eesti pass või elamisluba on teil juba olemas, võite sooritada tasemeeksami lihtsalt huvi pärast. Nii saate teada oma keeletaseme, aga ka selle, millised oskused vajavad veel täiendamist.

Pärast eksami sooritamist saate täpsed tulemused, mille alusel on lihtsam seada konkreetseid eesmärke, planeerida oma edasisi õpinguid ning miks mitte ka otsida uut töökohta. Eksami edukas sooritamine on hea motivatsioon enesearendamiseks. Kui esimesel katsel ei läinud kõik nii, nagu soovisite, ei tasu selle pärast muretseda. Keeleõppimise puhul, nagu ka teistes asjades, on väga tähtis püsivus ja sihikindlus. Peaasi, et püstitaksite enda jaoks täpse eesmärgi ja teeksite selgeks, miks on just teil vaja tasemeeksam sooritada.

2. Selleks, et saada töökoht

Pole saladus, et konkurents Eesti tööturul nõuab kandideerijalt riigikeeleoskust. Veelgi parem kui valdad ka mitut võõrkeelt. Üldiselt mõjub keeleoskus konkurentsivõimele tööturul positiivselt, st paremate keeleoskustega inimestel on tavaliselt rohkem šansse saada hea töökoht ning kõrgem palk.

3. Selleks, et teha karjääri ning valida eriala

Ilmselt nõuab iga eriala mingil määral riigikeeleoskust. Mõne ameti jaoks piisab, kui A2-tasemest, teistel aga saab töötada ainult siis, kui keeleoskus on tõendatud C1-tasemel. Kui kavatsete tulevikus saada riigiametnikuks või soovite lihtsalt vahetada eriala prestiižikama vastu, läheb teil vaja tõendit, et valdate eesti keelt kõrgtasemel.

4. Selleks, et saada Eesti elamisluba või kodakondsus

Eestis, nagu ka teistes riikides, elab mitme kodakondsusega inimesi. Eestis elamiseks on vaja elamisluba või Eesti Vabariigi kodakondsust, ka siin on abi tasemeeksamitest. Välismaalaste seaduse kohaselt (§ 234 lg 1) peab välismaalane, kes soovib saada pikaajalist elamisluba, tõendama vähemalt B1-tasemel riigikeelekeeleoskust. Sama keeletase ehk B1 on vajalik Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Täpsemat infot pikaajalise elamisloa ja Eesti kodakondsuse kohta leiad Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt . https://www.politsei.ee/

Mõnel juhul tuleb oma eesti keele oskust tõendada ka tähtajalise elamisloa pikendamiseks. Välismaalaste seaduse kohaselt (§ 179 lg 3) peab välismaalane, kes taotleb tähtajalist

elamisluba töötamiseks ja on elanud Eestis töötamiseks antud tähtajalise elamisloaga üle viie aasta, oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel.

5. Selleks, et jätkata õpinguid

Konkreetsed vastuvõtutingimused, mis puudutavad keeletaseme tõendamist, määravad kõrgharidusasutused ise. Toon mõned näited. · Tartu ülikooli eestikeelse õppekavaga erialadel nõutakse sisseastumisel eesti keele oskust vähemalt B1-tasemel. Esimesel semestril enne õppeainetele registreerimist peaksid tudengid, kes on varem muu õppekeelega koolis haridust omandanud, tegema eesti keele testi. Test näitab, millisel tasemel üliõpilane eesti keele õppimist jätkab. Kui aga tudengil on juba B2-tase või ta on sooritanud eesti keele riigieksami vähemalt 80% tulemusega, ei pea ta ülikoolis eesti keelt edasi õppima. · Tallinna tehnikaülikooli astujal peab olema vähemalt B2-taseme tunnistus või selle puudumisel sooritama ülikoolis eesti keele vastuvõtueksami.

Seega on esimene põhjus eesti keele tasemeeksami sooritamiseks soov õppida edasi Eesti kõrgharidusasutustes. Kui kavatsete õppida ülikoolis eestikeelsel õppekaval, olge valmis sooritama B1-, B2- või C1-tasemeeksamit.

Ütlesid just täiusliku eestikeelse lause, meisterdasid selle oma peas juba aegsasti valmis, valisid õige minevikuvormi, korrigeerisid käändelõppe — lihtsalt selleks, et saada vastu pilk, mis ütleb „ma ei saanud aru“ või „mida?!“. Kui ärritav! Tead, et su lause oli õige, mittemõistmise põhjus oli ainult selles, kuidas sa seda ütlesid. Kirjeldatud olukord võib olla üpris heidutav, eriti kui proovid oma hääldusviisi kõigest väest parandada.

Sinu võime ja julgus vestelda peaksid alati olema esikohal, aktsendist lahtisaamine on teisejärguline. Tartu ülikooli eesti keele kui võõrkeele didaktika kaasprofessor ja paljude õpikute autor Mare Kitsnik rääkis „Keelesaates“, kuidas ta õpilased tihtipeale kardavad vigu teha. Kitsniku arvates seisneb probleem pigem selles, et õpilased ei julge üldse rääkida. Ta toonitab, et uut keelt õppima asudes ei tasu vigadele, sealhulgas hääldusvigadele, esialgu liiga suurt tähelepanu pöörata ning pigem võiks rõhku panna julgelt suhtlemisele. Eneseväljendamine võõrkeeles selliselt, et kohalikud saavad sinust aru, on juba suur saavutus, mis väärib kiitust ja julgustust!